Kuidas kiireks õppimiseks tõhusalt kokkuvõtteid teha

Tänapäeva kiire tempoga maailmas on kiire ja tõhusa õppimise oskus olulisem kui kunagi varem. Üks tõhusamaid kiirendatud õppimise strateegiaid on kokkuvõtete tegemise kunsti valdamine. Kokkuvõtete tegemine võimaldab koondada suured teabehulgad hallatavateks, seeditavateks tükkideks, mis hõlbustab paremat arusaamist ja säilitamist. Selles artiklis uuritakse erinevaid tehnikaid ja strateegiaid, kuidas tõhusalt kokkuvõtet teha, tagades, et saate uutest kontseptsioonidest kiiresti ja tõhusalt aru.

Kokkuvõtte tegemise tähtsuse mõistmine

Kokkuvõtete tegemine ei tähenda ainult teksti lühendamist; see on materjaliga aktiivne suhtlemine. See nõuab põhiideede väljaselgitamist, nendevaheliste suhete mõistmist ja nende väljendamist oma sõnadega. See aktiivne kaasamine suurendab mõistmist ja mälu säilitamist.

Tõhus kokkuvõte on akadeemilise edu, professionaalse arengu ja elukestva õppe nurgakivi. Selle oskuse omandamisel saate teavet tõhusalt töödelda ja rakendada oma elu erinevates aspektides.

Kokkuvõtte tegemise eelised ulatuvad kaugemale akadeemilisest tulemuslikkusest. See parandab kriitilist mõtlemist, suurendab suhtlemisoskust ja soodustab keerukate teemade sügavamat mõistmist.

Strateegiate eelkokkuvõte: eduks valmistumine

Enne kokkuvõtete tegemist on oluline ennast ja materjal ette valmistada. See hõlmab aluse loomist tõhusaks arusaamiseks ja teabe hankimiseks.

Aktiivsed lugemistehnikad

Aktiivne lugemine on tõhusa kokkuvõtete tegemise alus. See hõlmab tekstiga tegelemist esiletõstmise, märkuste tegemise ja küsitlemise kaudu.

  • Põhipunktide esiletõstmine: tuvastage ja märkige kõige olulisemad laused ja fraasid. Vältige liigset esiletõstmist, mis võib tõhusust vähendada.
  • Märkuste tegemine veeristele: kirjutage teksti äärtele lühikesed märkmed, küsimused või seosed. See aitab teil teavet aktiivselt töödelda.
  • Küsimuste esitamine: sõnastage lugemise ajal materjali kohta küsimusi. See julgustab kriitilist mõtlemist ja aitab tuvastada valdkondi, mis vajavad täiendavat selgitust.

Põhiidee tuvastamine

Igal kirjatükil on keskne teema või põhiidee. Selle idee tuvastamine on esimene samm tõhusa kokkuvõtte tegemiseks.

  • Otsige teemalauseid: teemalause ilmub tavaliselt lõigu alguses ja võtab põhipunkti kokku.
  • Analüüsige struktuuri: pöörake tähelepanu sellele, kuidas autor teavet korraldab. See võib anda vihjeid peamise idee kohta.
  • Mõelge kontekstile: mõistke kirjutamise üldist konteksti. See aitab teil teavet täpselt tõlgendada.

Autori eesmärgi mõistmine

Mõistmine, miks autor teose kirjutas, võib anda väärtuslikke teadmisi ja aidata teil kokkuvõtte jaoks teavet prioriteediks seada.

  • Kas autor püüab teavitada, veenda või meelt lahutada? Autori eesmärgi tuvastamine aitab teil keskenduda kõige asjakohasemale teabele.
  • Mis on autori vaatenurk või eelarvamus? Võimalike eelarvamuste teadvustamine võimaldab teil teavet kriitiliselt hinnata.
  • Mis on sihtpublik? Sihtrühma tundmine aitab teil mõista kirjutamise üksikasjalikkust ja keerukust.

Kokkuvõtte tegemise tehnikad: vahendid kondenseerumiseks

Kui olete materjali ette valmistanud, võite hakata teabe koondamiseks kasutama konkreetseid kokkuvõtetehnikaid.

5 W ja 1 H

See klassikaline ajakirjandustehnika hõlmab vastamist küsimustele: kes, mis, millal, kus, miks ja kuidas.

  • Kes: kes on sellega seotud võtmeisikud või -üksused?
  • Mis: mis juhtus või mida arutatakse?
  • Millal: Millal sündmus toimus või millal on teave asjakohane?
  • Kus: kus sündmus toimus või kus teave on kohaldatav?
  • Miks: miks sündmus juhtus või miks on teave oluline?
  • Kuidas: Kuidas sündmus toimus või kuidas protsess toimib?

Nendele küsimustele vastamine annab kokkuvõtliku ülevaate põhiteabest.

Parafraseerides

Parafraseerimine hõlmab teabe ümbersõnastamist oma sõnadega, säilitades samal ajal algse tähenduse.

  • Lugege originaalteksti hoolikalt läbi: Enne parafraseerimist veenduge, et mõistate selle tähendust täielikult.
  • Kasutage sünonüüme. Asendage sõnad ja fraasid nende sünonüümidega, et väljendada sama ideed erinevatel terminitel.
  • Lausestruktuuri muutmine: uue lausestruktuuri loomiseks muutke sõnade ja fraaside järjekorda.
  • Kontrollige täpsust: veenduge, et parafraas kajastaks täpselt algset tähendust.

Peamiste argumentide ja tõendite tuvastamine

Keskenduge autori esitatud peamistele argumentidele ja nende argumentide toetuseks kasutatud tõenditele.

  • Mida autor tõestada püüab? Tuvastage keskne väide või väitekiri.
  • Milliseid tõendeid väite toetuseks kasutatakse? Otsige fakte, statistikat, näiteid ja anekdoote.
  • Kui tugevad on tõendid? Hinda tõendite kvaliteeti ja asjakohasust.

Kontuuride ja mõttekaartide kasutamine

Kontuurid ja mõttekaardid on visuaalsed tööriistad, mis aitavad teil teavet korraldada ja mõistete vahelisi seoseid tuvastada.

  • Kontuurid: looge hierarhiline struktuur põhipunktide ja alampunktidega.
  • Mõttekaardid: kasutage lähtepunktina keskset ideed ja harutage välja seotud mõistete ja detailidega.

Järelkokkuvõtete tegemise strateegiad: rafineerimine ja säilitamine

Pärast kokkuvõtte koostamist on oluline seda täpsustada ja rakendada strateegiaid, et tagada teabe säilitamine.

Ülevaatamine ja redigeerimine

Võtke aega oma kokkuvõtte ülevaatamiseks ja muutmiseks, et see oleks selge, lühike ja täpne.

  • Kontrollige selgust: kas kokkuvõtet on lihtne mõista?
  • Kontrollige kokkuvõtlikkust: kas kokkuvõte on võimalikult lühike ilma olulist teavet ohverdamata?
  • Kontrollige täpsust: kas kokkuvõte kajastab täpselt algset tähendust?

Oma arusaamise testimine

Kontrollige oma arusaamist materjalist, püüdes seda kellelegi teisele selgitada või vastates seda puudutavatele küsimustele.

  • Õpetage kedagi teist: materjali kellelegi teisele selgitamine sunnib teid oma mõtteid korrastama ja tuvastama lüngad oma arusaamises.
  • Vastake harjutusküsimustele: kasutage oma teadmiste kontrollimiseks harjutusküsimusi või viktoriine.

Vahedega kordamine

Vahepealne kordamine hõlmab materjali läbivaatamist järjest suurenevate intervallidega, et tugevdada õppimist ja parandada pikaajalist säilitamist.

  • Vaadake kokkuvõte kohe pärast selle koostamist üle.
  • Vaadake see mõne päeva pärast uuesti üle.
  • Vaadake see nädala pärast uuesti üle.
  • Jätkake selle ülevaatamist järjest suuremate ajavahemike järel.

Levinud lõksud, mida vältida

Ehkki kokkuvõtete tegemine võib olla võimas õppevahend, tuleb siiski vältida mõningaid levinumaid vigu.

Liigne sõltuvus otsestest tsitaatidest

Liiga suur toetumine otsestele tsitaatidele võib kokkuvõtte tegemise eesmärgi kaotada. Püüa ümber sõnastada ja väljendada teavet oma sõnadega.

Kaasa arvatud mittevajalikud üksikasjad

Keskenduge põhiideedele ja vältige väiksemate detailide lisamist, mis pole põhipunktide mõistmiseks hädavajalikud.

Plagiaat

Plagiaadi vältimiseks veenduge alati, et parafraseerite ja viitate oma allikatele õigesti.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kuidas on kõige parem alustada pika artikli kokkuvõtte tegemist?
Alustuseks lugege kogu artikkel läbi, et saada üldine arusaam. Seejärel minge tagasi ja tuvastage peamised ideed, teemalaused ja peamised argumendid. Kasutage aktiivseid lugemistehnikaid, nagu esiletõstmine ja märkuste tegemine, et aidata teil keskenduda kõige olulisemale teabele.
Kuidas saan oma parafraseerimisoskusi parandada?
Harjutage regulaarselt. Lugege lause või lõik läbi ja proovige see oma sõnadega ümber kirjutada, ilma originaali vaatamata. Kasutage sõnade ja fraaside sünonüümide leidmiseks tesaurust. Paluge kellelgi oma parafraasid üle vaadata ja tagasisidet anda.
Kas parem on teha kokkuvõte pärast iga lõiku või pärast kogu teksti lugemist?
See sõltub teksti pikkusest ja keerukusest. Lühemate artiklite puhul võib pärast kogu teksti lugemist kokkuvõtte tegemine aidata näha suurt pilti. Pikemate ja keerukamate tekstide puhul võib iga lõigu või lõigu järel kokkuvõtte tegemine muuta ülesande paremini hallatavaks.
Kuidas ma tean, kas mu kokkuvõte on liiga pikk või liiga lühike?
Hea kokkuvõte kajastab lühidalt originaalteksti peamised ideed ja põhiargumendid. See peaks olema originaalist oluliselt lühem, kuid pakkuma siiski selget ja täpset ülevaadet. Eesmärk on kokkuvõte, mis on umbes 10-20% algsest pikkusest.
Millised on head tööriistad mõttekaartide koostamiseks?
Kuigi saate mõttekaarte käsitsi luua, võivad abiks olla mitmed digitaalsed tööriistad. Mõned populaarsed valikud on XMind, MindManager ja FreeMind. Need tööriistad pakuvad selliseid funktsioone nagu pukseerimisfunktsioon, kohandatavad paigutused ning võimalus lisada pilte ja linke.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


Scroll to Top